Sa võid maalida vaikelusid või maastikke ja need võivad olla täitsa toredad ning usutavad oma kõverate vaaside ja ebareaalsete perspektiiividega, aga alles (realistlik) portree on see, mis näitab tõeliselt kunstniku käe ja silma koordinatsiooni.
Muidugi võib maalida nii, nagu iga kunstniku sisetunne käsib või lubab, aga minu sisetunne ütleb, et enne tuleb õppida korralikult joonistama ja maalima, alles siis võib lubada endale taotluslikke moonutusi, lihtsustusi, naivismi vms. Kui eelpool nimetatud omadusi võib maalis leida ainuüksi seetõttu, et autor ei oska paremini, siis see paistab ka tähelepanelikule vaatajale silma ja töö ei ole usutav ega hingeminev.
Minu suhe portreedesse (eriti maalidesse) on selline, et kaua aega ei julgenud ma üldse neid proovidagi. Nii aukartustäratavad olid nad mulle. Aga paradoks on selles, et kui sa tunnetad end milleski nõrk olevat (see, kas sa päriselt oled, ei ole oluline), siis seda oskust hakkad sa teadlikult eneses arendama. Lõpuks võib juhtuda, et just selles heaks ja tugevaks saadki (loodetavasti :) )
Nii siis otsustasin lisaks EKA-s õpetatule lihvida oma portreemaali oskusi veel Aapo Puki juures.
Ja kui mul on ka pikk maa selle meisterlikkuseni minna, siis ma vähemalt ei peatu enne, kui kohal olen.
Siin on mõned esimestest visanditest Aapo Puki juhendamisel: 1. Süsi, 2. Süsi-sangviin-pastell, 3. Pastell. Kõik toredatest ja omanäolistest modellidest (mitte fotodelt) tehtud.
Tule vaata minu teisi töid www.keiukuresaar.com ja ole uuemate arengutega kursis mu FB lehe kaudu https://www.facebook.com/KeiuKuresaarFineArtMaalid.
No comments:
Post a Comment