Aus ülestunnistus sellest, mis ma Aapo Puki "Klassikalise portreemaali kursuselt" sain

Naise portree "Maila", õli lõuendil 40 x 30 cm. Tehtud Aapo Puki juhendamisel. 

Esimesena tuleb praegu meelde: “Mis on need mõned olulised löögid, mis  sa pead veel ilmtingimata lisama, kui peaksid praegu kohe lõpetama”.
Teiseks: Ära maali nina vastu oma tööd. Seisa eemal, vaata oma tööd  ja modelli ning astu ainult selleks lähemale, et pintslitõmme lisada.
Kolmandaks: Kissita! Astu tagasi! Peegel!
Neljandaks: Ära asu nüüd tausta või riideid maalima, nagu need oleksid eraldiseisvad su modellist, vaid “küsi modellilt selleks luba”.
Viiendaks, maali kogu tööd korraga, pole mõtet ühte detaili lõpuni viimistleda, kui teisal on kõik veel pooleli. Hoia maali pidevalt sellises seisus, et ta oleks ka oma poolikuses valmis.
Kuuendaks, juhi ise oma “mängu”!  Ära lase maalil ennast juhtida.
Ei ole vaja niisama oma maali “limpsida”. Kui ei tea, mida hetkel teha, siis võta väike paus, distants maalist ja tule värskena tagasi.
Tumedused on need, mis näo äratuntavuse annavad.
Valguses ei ole palju erinevaid toone, valguse ja varju piiril on.
Näe värvi rohkem, kui teda päriselt on.
Varjud on kõik värvilised.
Inspiratsioon peab tabama sind töötades.
Portretist peab end modelli saabumise ajaks ette valmistama, sest siis peab ta tippvormis olema.

Lisaks veel palju joonistamise ja maalimise valdkonda kuuluvaid nippe ja tehnikaid – joonista esialgu sirgete joontega, liigu üldiselt üksikule, mida teha, et modell pildile ära mahuks jne.

Aga kõige olulisem on see professionaalsuse õpetamine. Seda nii modellide paigutuse, modellide ja ateljee valgustuse, töövõtete, töövahendite osas. Eelkõige suhtumises oma töösse ja seda nii protsessi kui lõpptulemuse mõttes.

Ühesõnaga sain palju infot, mis ei puutu ainult portree maalimisse, vaid töö tegemisse üldse - kuidas olla professionaal selles, mis sa teed.
Palju infot, mis tuleb endast kõik läbi lasta ja absorbeerida.
Õppeprotsess oli iga kord pingutust ja täiskontsentratsiooni nõudev, mitte mingi lihtne ajaviitmine. Ma sain igast kohtumisest nii palju infot, ja selleks, et seda omandada (et info muutuks teadmiseks), peab kõike kindlasti kohe ka igapäevaselt rakendama.

Nüüd tagantjärge ongi kõige rohkem kahju sellest, et vähe aega jäi omavahelisteks vestlusteks, kust sageli kukkusid veel kõige paremad pärlid.  Need vestlused maalimiste vahepeal olid tõsiselt kvaliteetsed, mitte mingid lihtsad puhkepausid.

Aapo Pukk lubas enne kursuse algust, et annab meile tiivad ja siis võime tükk aega omal jõul lennata. Tema oma lubaduse täitis, ise peame nüüd vaatama, et tiibu rooste ei lase minna.